Ajalugu

♦ Saku vanaaegne nime oli Kaia, mis nimetati hiljem peremehe järgi Sack, aga talurahvas lisas
nimele u-tähe. Kaiast kasvanud hiljem välja Kajamaa küla, mida kinnitavad juba ürikud: 1513 müüs Claus Tödwen mõisa Claus Mekesile. Mõisas oli tol ajal ainult paar hoonet, mis hävisid Liivi sõja ajal. Järgmine Saku mõisa omanik oli Bernhard von Scharenbrg.

♦ Saku jäi Scharenbergidele aastateks kõrvalmõisaks, pealekauba põles peahoone 1620 maha. 1622 arutas kuninglik kaelakohus Saku teenijatüdruku Anne süüasja, kes oli varastanud mõisast viis hõbelusikat, ammelt viis hõbesõrmust ja riidekraami, ning pärast seda pannud mõisa põlema.
Anne võtnud asja omaks ja jutustanud, kuidas tema juurde tulnud taevakarva riietes vanamees, käskinud pesupesemise pooleli jätta ja pakkunud teist tööd, andes tüdrukule tuletungla, mille too kohe räästasse torganud. Maja põlenud maha ja vanamees kadunud nagu tina tuhka. Kohus arvanud selle vanakuradi sepitsuseks, ning mõistnud teenijale piinarikka surma.

♦ Taas vahetusid omanikud: Aaspere Hastferite järel tulid Schulmannid, seejärel ostis mõisa 1733 kaupmeeste suguvõsast pärit Adam Johann Hueck.
Mõisa hiilgeaeg jõudis kätte alles Rehbinderite ajal, kui maa kosunud näljahädast ja katkust.

♦ Saku mõisa ostnud Otto Magnus von Rehbinder (1728-1792) oli Eesti rikkamaid inimesi, kes omas Saksa-Rooma keisririigi aadlitiitlit, mille ta ostis Viini õukonnast.

♦ Rehbinderite aega ilmestas suur teenijaskond. Tavalise 10-20 teenija asemel oli Sakus neid ligi kolm korda rohkem. Laia joont jätkas Karl Friedrichilt mõisa päranduseks saanud Paul Eduard Rehbinder (1784-1870), praeguse uhke häärberi rajaja. 1843.a. müüdi 92 500 hõberubla eest mõis maanõunik Rudolf von Patkulile. Seitsme aasta pärast müüs Patkul mõisa suure vaheltkasuga edasi Karl von Baggenhufwudtile. Tema poeg Valerio oli andekas majandusmees, kes arendas Karl Friedrich von Rehbinderi 1820 a. asutatud väikesest pruulikojast Saku õllevabriku ja laiendas selle aastail 1909-1910 suurettevõtteks. Sakus peeti puhastverd loomi, mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda.

♦ Eesti Vabariigi ajal paiknes mõisas Saku kodumajanduskool, mida rahva seas pruutide kooliks kutsuti. Hiljem oli seal Uuemõis põllumajanduskool ja Saku tehnikum. 1960 anti maja tollasele Eesti Maaviljeluse Instituudile.

♦ Vahepealsetel aastatel on mõisas tegutsenud lasteaed, vallavalitsus ning mõisa teisel korrusel paiknesid ka korterid.

♦ 1990-2008 a. asus Saku mõisas vallaraamatukogu (kokku 4 ruumi esimesel korrusel).

♦ 2002 a. rentis mõisa AS Saku Maja ning 2003 a. rajati hoonesse puhke- ja seminarikeskus.
 


 

 
Räägi meist oma sõpradele: