Restaureerimine

♦ 1960 võttis mõisaomanikuks saanud Eesti Maaviljeluse Instituut ette põhjaliku restaureerimise, mis kestis vaheaegadega kuni 1984 a. Uue plekkkatuse sai peahoone 1986 a.

♦ 2002 rentis mõisa AS Saku Maja, kes asus kohe hoonet restaureerima. Restaureerimisele eelnes arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide invertariseerimine.

♦ Restaureerimise käigus võeti kogu sokliosa lahti, puhastati mullast ja krohviti saneerimiskrohviga. Halvas seisukorras olid räästakarniisid, stukkdekoor oli lahti tulnud. Varem demonteeritud stukkdetailid tehti korda ja pandi tagasi, uued valmistati originaalide järgi.  

♦ Keldrikorrus oli niiskust täis, halva õhuvahetuse tõttu oli niiskus imbunud seintesse, eelnevatel aastatel oli tehtud ka seenetõrjet.
Keldrikorrusele ehitati omaette ventilatsioonisüsteem, seintelt eemaldati vana värv, saunaruumides värviti laed niiskuskindla värviga, enamik seinu ja lagesid krohviti aga lubivärviga. Lubivärv laseb pinnal hingata, värvikihi alla ei kogune niiskust. Põrandalt võeti üles paeplaadid, lõigati ruudukujuliseks ja pandi uuesti maha. Keldrikorruse vanad uksed restaureeriti, puhastati sepisdetailid.

♦ Akende restaureerimise käigus asendati pehkinud raamide ja lenkide osad uutega, pandi ka uued aknalauad.

♦ Peakorrusel muudatusi ei tehtud, ruume vaid värskendati. Teisele korrusele ehitati koolitus- ja majutusruumid. Seal lõhuti välja vanad tualetid ja ehitati uus kanalisatsioonisüsteem, eemaldati mõned vaheseinad. Ruumidest kust tuli välja diagonaallaudisest vana põrand, võeti see üles puhastati vanast värvist ja pandi tagasi.

♦ Uurimise käigus leiti vestibüüli trepikäigu seintelt ja teise korruse trepihallist lateksvärvi alt maalingud. Kaapimisel tuli välja ookerkollasel põhjal triibustikuga raamistatud tahvlid. Trepikäigu ülaosa on rohekashall, alumine aga värvitud telliskivipunaseks. Vestibüülis olid aga maalingud halvasti säilinud, seepärast eksponeeriti need vaid sondaažina.

 
Räägi meist oma sõpradele: