Paul Eduard von Rehbinder  (1794 – 1870)

Krahv Paul Eduard von Rehbinder sündis 27.jaanuaril 1794. aastal Karl Friedrich von Rehbinderi teise pojana.  Lisaks Saku mõisale kuulusid talle ka Saue ja Riidaku mõisad.  Paul Eduard oli abielus kaks korda.  Esimest korda oli ta abielus 18-aastase Suure-Lähtrust pärit Helene Juliane von Ungern-Sternbergiga, kes suri noorelt ning teine naine oli Eva Sophie Juliana Reutern, kellest lahutas.  Paul Eduard von Rehbinderil oli Helene Julianega 11 last, kellest 7 suri beebina.

Karl Friedrichi poeg, Paul Eduard von Rehbinder lasi 1820. aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone.  Tänaseni säilinud härraste-maja määratakse enamlevinud legendi kohaselt valminuks krahv Paul Eduard von Rehbinderi tellimusel vahemikus 1825–1830 ning arhitektiks arvatakse olnud olevat C. Rossi.

Siiski mõningate andmete põhjal ei saa seda dateeringut õigeks pidada kuivõrd mõisa hind ei ole vahemikul 1820–1845 praktiliselt muutunud – see on mõlemal juhul veidi üle 90 000 hõberubla. Niisugune hoone maksis aga toonastes hindades vähemalt 35 000 hõberubla. Seega pidi häärber valmima enne aastat 1820.

 Pigem oli ehitise tellijaks juba krahv Karl Friedrich von Rehbinder, kes ei saanud oma elukoha poolest alla jääda oma vanemale vennale krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile. Viimane oli lasknud oma kodu Udrikul väikese paleena välja ehitada.

Samuti oli Karl Friedrichi abikaasa, Nassau krahvitar ja La Lecki valduste pärijanna, harjunud tunduvalt uhkema elujärjega kui seda juba veidi vanamoodne Saue või lausa elamiskõlbmatu häärberiga Saku taolised provintsimõisad sajandivahetusel pakkuda võisid.

Saku mõisa püstitatud elamu kuulub kahtlemata õnnestunuimate klassitsistlike hoonete hulka, mis kunagi Eestimaale püstitatud on. See omakorda sunnib otsima tema kavandajat Venemaa tolleagsete nimekamate arhitektide hulgast.

Võimalik, et selleks oli 1780. aastal St. Peterburgi saabunud Giacomo Quarenghi (1744–1817), keda teatakse olevat ka Tallinna toomkirikus asuva admiral Samuel Greighi monumendi kavandi autori.

Arvata võib, et lai joon, mida krahv Paul Eduard von Rehbider oma ettevõtmistes üles näitas, neelas lõpuks kõik ta säästud ja 1843.aastal oli ta sunnitud Saku mõisa 92 500 hõberubla eest müüma maanõunik Rudolf von Patkulile.  Patkul pidas mõisat enda käes vaid seitse aastat ja 1850.aastal müüs ta suure vaheltkasuga 110 000 hõberubla eest edasi Carl von Baggehufwudtile.

Carli poeg Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.

Paul Eduard von Rehbinder suri 76 aastasena 28.aprillil 1870. aastal.

    1. aastal maareformiga võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.

Saku õlletootmise rajajaks loetakse Karl Friedrich Rehbinderit, kes oli praeguse mõisahoone rajaja Paul Eduardi isa. Saku Õllevabriku asutas aga Valerio Baggehufwudt, kelle valitsusaeg oli samuti edukas. Sellele viitab 3oo-pealine puhastverd idafriisi kari, sigade tõukari, suur kanala, aurujõul töötav meierei, 2 vesiveskit, kangakoda koos värvimiskojaga, kasvuhooned, trahter, õllepood, 2 kõrtsi jne.

Valerio von Baggehufwudt

Valerio (Valerian) von Baggehufwudt 

(1843 – 1923)

Josephine von Ungern-Sternb

erg  (1839 – 1917)

Baggehufwudtite suguvõsa pärineb Skandinaaviast, kus nende esiisa Hans Pehrson läks 1565.aastal Norrast Rootsi.  Eestisse jõudis tema poeg Nils Bagge 17.sajandi algul ja sai 1614 Tallinna lossifoogtiks. Alates 1612. aastast oli ta ka Sama ja Käravete, alates 1614.aastast Alavere mõisa omanik.  Aadeldati 1652.aastal Baggehufwudti nime all.

Valerio sündis 13.mail 1843 Venemaal, St. Petersburgis ning kolis väikese poisina Saku mõisa.

Saku mõisa ostis Valeriani isa Carl von Baggehufwudt juba 1850-ndal aastal. Lisaks kuulus neile ka Nõva mõis.

Valerian õppis Tartu ülikoolis ning sai diplomi 1865.aastal.  1866.aastal sai ta Saku mõisa omanikuks ning elas peamiselt Saku mõisas.  Valerio omandas ka Vasalemma mõisa 1886. aastal.  Vasalemma mõis asub Harjumaal, Keilast veidi edasi.

Josephnie von Baggehufwudt (von Ungern-Sternberg) sündis 1839-ndal aastal ning ta oli pärit rikkast perekonnast.  Josephine abiellus  Valerio von Baggehufudt’iga.   Huvitav fakt on ka see, et Josephine oli lahutatud naine, mis tol ajal ei olnud väga tavapärane.

Josephine õde Stella Charlotte Rehbinder ( Ungern-Sternberg) oli abielus Rehbinderite suguvõsa järeltulijaga.

Josephine tegeles peamiselt Vasalemma mõisaga ja temalt tuli ka uue peahoone ehitamise algatus ja rahad.  Valerio ise tegeles rohkem Saku mõisa majandamisega ja oli Saku õlletehase asutaja.  Tema ajal hakati õllekööki moderniseerima ja õlut tööstuslikult tootma.

Saku rahval oli Baggehufwudtide valitsemise ajal parem aeg.  Baggod olid rikkad ja Valeriani isa püüdis rahva eest palju asju korraldada ja soovis isegi kooli avada, aga Keila kirikuõpetaja oli selle mõtte maha laitnud ja kool jäi avamata.  Saku kool avati Valeriani valitsusajal koos õlletehase käivitamisega.

Õlletööstuse ja muu laialdase tegevuse kõrval (haagikohtunik, kreisikohtunik jne) tegeles Valerio Baggehuffwudt intensiivselt ka piimakarjandusega.   1888.aastal asutati tema initsiatiivil Eesti Piimatalituse Ühisus, mille esimeheks ta valiti.

51-aastaselt abiellus  Valerio von Baggehufwudt teist korda endast 15 aastat noorema  Lucie Eveline Marie von Kotzebue’ga.