Saku mõisahoone (härrastemaja) kuulub Eesti klassitsistliku arhitektuuri tippude hulka. Arvatakse, et hoone kavandas tolle ajastu üks kuulsamaid arhitekte – Carlo Rossi. Saku mõis on oma rikkaliku dekoori, suursuguse ballisaali ning 19. sajandist pärinevate laemaalingutega üks Eesti kauneimaid mõisasid! Mõisa peahoone ehitati aastal 1820 ning sellest ajast saati on mõis kogu hiilguses olnud Saku valla pärliks.

Tänapäeval (alates 2003. aastast) on Saku Mõis toimiv seminari- ja puhkekeskusena. Mõisas korraldatakse kontserte ja etendusi ning renditakse ruume nii era-kui äriklientidele erinevate sündmuste läbiviimiseks ning tähistamiseks. Keskmiselt toimub mõisas ca 150 üritust aastas – sh pulmapeod, seminarid, jõulupeod, kontserdid ja etendused, filmivõtted, muusikavideod jms.

Mõisas asuvad 2 peosaali – Ballisaal ja Palmisaal, 2 salongi – Konjaki ja Härraste Salong, seminariruum eesruumiga, Mõisaköök (54 kohta), 12 erineva sisekujundusega mahukat numbrituba (25 põhikohta) ning ÕlleSPA koos saunadega.

Saku asula ja mõisa sünd

Sakus oli mõis teadaolevalt juba 1489. aastal – esimene dokument, milles on mainitud Saku Mõisa, on leping, millega Hans Frese loovutab mõisa oma nõbule Jürgen Muyssekesele.

Esimene mõisahoone asunud rahvapärimuse järgi kõrgel künkal keset sood (praeguse Kajamaa küla kandis), mida valitsenud mõisahärra Sack. Rahvas hakanudki mõisa peremehe järgi kutsuma, lisades sõnale “u”, et see suupärasem hääldada oleks. Nii saigi koha nimeks SAKU.

Saku mõisa hooned ja maad on läbi aastasadade kuulunud erinevatele mõisnikele ja mõisaperedele. Erinevate dokumentide põhjal selgub, et mõisa omanud perekondi on olnud üle kümne – sh Mekes, Scharenberg, Hastfert, Schumann, Hueck jt.

Saku Mõisa Ajalugu

Käesolev mõisahoone on ehitatud ca 1820. aastal, mil mõisa omanikuks sai Paul Eduard Rehbinder. Rehbinderite perekond oli Eestimaa kubermangu üks rikkamaid ning lisaks Vääna jõe kaldal asuvale suursugusele Saku mõisale kuulus neile veel mitmeid mõisasid nii Eestis, Soomes kui Rootsis. Rehbinderite käes olid Saku Mõis ja mõisa maad pea 80 aastat (1765-1843), kuid suurustlev ja pillav eluviis sundis neid 1843. aastal müüma Sakus olevad valdused Rudolf von Patkulile. Viimane hoidis mõisa kui investeeringut enda valduses 7 aastat ning müüs selle siis koos suure vaheltkasuga 1850. aastal Carl von Baggehufwudt´ile, kelle järeltulija Valerio jäi ühtlasi ka Saku mõisa viimaseks mõisnikuks.

Rehbinderite aeg oli mõisa õitseajastu… Tavalise 20 teenija asemel oli Sakus neid 69. Mõisa hoonestusse kuulusid 18.-19.sajandi vahetusel 7 kivihoonet ning 11 puithoonet.

Saku õlletootmise rajajaks loetakse Karl Friedrich Rehbinderit, kes oli praeguse mõisahoone rajaja Paul Eduardi isa. Saku Õllevabriku asutas aga Valerio Baggehufwudt, kelle valitsusaeg oli samuti edukas. Sellele viitab 3oo-pealine puhastverd idafriisi kari, sigade tõukari, suur kanala, aurujõul töötav meierei, 2 vesiveskit, kangakoda koos värvimiskojaga, kasvuhooned, trahter, õllepood, 2 kõrtsi jne.

1905. aastal rahvarahutuste tulemusena hävis põlengutes suurem osa mõisa kõrval- ja abihoonetest. Mõisamaad riigistati Eesti Vabariigi loomisega 1919. aastal.

Peale I maailmasõda on Saku mõisa kasutatud väga erinevatel otstarvetel – Kodumajanduskool e “pruutide kool” (al 1924), Uuemõisa Põllumajanduskool (al 1944), Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum (al 1948), Eesti Maaviljelus Instituut (al 1960), lasteaed, Saku Vallavalitsus, korterelamu, Saku valla raamatukogu.

Al 2003. aastast toimib Saku mõis puhke- ja seminarikeskusena. Mõisa haldab Saku Mõis OÜ.

Kanal 2 menusaade “Õhtu” külastas Saku Mõisa ning Robert Rool ja Jüri Butšakov turgutasid end meie ainulaadses õlleSPAs.  

Hetkel on töökohad täidetud.

Tööle kandideerimiseks palume saata CV e-mailile info@sakumois.ee